Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esimees Peeter Pere ütles oma tervituskõnes, et EAL ja EPBL on omavahel teinud tõhusat koostööd ja loodab selle tihenemist. Ettekande illustreerimiseks kasutas ta värsket Eesti Konjunktuuriinstituudi Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse arhitektuuriosa vahearuande statistikat, mis näitab suurt langust arhitektuuribüroode majanduslike näitude osas. Euroopa Liidu arhitektide uuring näitab, et Euroopas on arhitektidel töö leidmine hetkel kõikides riikides, ainsa erandina Soome, keeruline. Sooviks on loomulikult kasvatada eksporti, kuid enese tuntuks tegemine välisturul on pikaajaline protsess. Kiirkorras võib see juhtuda ainult läbi suure rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidu, mida seni juhtunud ei ole. Leida tuleb häid lahendusi, kuidas siseneda uutele arenevatele turgudele, näiteks Brasiiliasse või Aafrikasse. Rahvusvahelisel areenil avab Hollandi büroo UN Studio k.a juunis on-line büroo ja soovib läbi internetikeskkonna jagada infot parimate projekteerimise kogemuste osas. Võib-olla tasub teha tööd selle kaudu. Seega on Eesti kui e-riigi jaoks üheks võimaluseks käivitada interaktiivne süsteem. Selleks on vajalik pead üheskoos tööle panna ja uurida innovatiivseid lahendusi.
Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe tõdes, et virtuaalselt ehk pilves projekteerimine on hea teema. Oleme üritanud aktiveerida rahvusvahelist koostööd ja seni on olnud hea koostöö naaberriikidega (Balti riigid ja Põhjamaad). Samas peaksime rahvusvahelist koostööd rohkem kajastama. Selleks tuleks aktiivselt osaleda Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) sajandale aastapäevale pühendatud konverentsil Barcelonas. Meie kohtumised FIDIC tegevdirektor Enrico Vinkiga on olnud igatahes viljakad. Mida siis ootab FIDIC Eestilt? FIDICu suundumus on Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Nendele arenevatele turgudele oleks ka meil võimalik ehituskonsultatsiooniteenuseid eksportida. Kuna FIDICul on probleeme ehituskonsultantidega Eesti lähiriikides, näiteks Venemaa, Ukraina ja Valgevene suunal, vajaks FIDIC abi lepingutingimuste tundmise ja töökorralduse organiseerimise osas. Siinkohal vaadatakse lootusrikkalt meie poole. Suurimaks väljakutseks meie tegevuses ongi eksport. Projekteerijad saaksid eksportida virtuaalselt. Küsimus on pigem sidemete loomises ja usalduse võitmises. Eksport tuleb hoolega läbi kaaluda. Arhitektuur ei ole projekteerijate ainus ekspordivõimalus. Võiksime eksportida ka oma projekteerimistehnoloogiat, töökorraldust, järelevalve tehnoloogiat, aga ka tooteid. Tähelepanu all on tihedam koostöö Põhjamaadega, samuti Lääne-Euroopa edukamate riikidega nagu Saksamaa ja Taani. Tuleks uurida kas leiaksime sealt endale mingi võimaluse ekspordiks.

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) konkursile „Aasta ehitusprojekt 2012“ esitati 11 tööd. Laekunud tööde hulgast otsustas žürii EPBL liikmetele valiku tegemiseks välja valida 3 nominenti.
Nominendid:
Lennusadam – peaprojekteerija KOKO arhitektid OÜ (Ankeet)
TÜ Narva Kolledž – peaprojekteerija Kavakava OÜ
Kadrioru pargi ajalooliste kanalite taastamine – peaprojekteerija K-Projekt AS (Asendiplaan, asukoha skeem)