ET / EN

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT

EESTI EHITUSKONSULTATSIOONI- ETTEVÕTETE LIIT

EKEL

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas 15. oktoobril 2010 FIDIC lepingutingimusi käsitleva seminari Eesti Rahvusraamatukogus.
Pressiteade 19.10.2010

Seminaril esitatud teemad ja ettekanded olid eriti põnevad tänaste riigihangete läbiviimise valguses. Seminaril esinesid: Agris Peedu Rahandusministeeriumist,  DR Peter Boswell Insenerkonsultantide Rahvusvahelisest Föderatsioonist (FIDIC), professor Roode Liias TTÜ-st ja ekspert Tiit Masso.

Lisaks ettekannetele esitleti uut eestikeelset FIDIC Nõustamisteenuste juhendit (Hoonete ehitus).

FIDIC Nõustamisteenuste juhendis kirjeldatu aitab insenerkonsultantide (projekteerijate) pakutavatest teenustest. paremini aru saada. Juhendi koostamise eesmärgiks oli luua alus nende teenuste sobivaks piiritlemiseks, rakendamiseks ja võrdlemiseks.

Ekspert Tiit Masso tõi välja FIDIC Nõustamisteenuste juhendi tulemitena järgmist:
• Projekteerija (nõustaja) töömaht suureneb
• Nõustamisteenuse maksumus suureneb
• Nõustamisteenus muutub kvaliteetsemaks
• Projekti- ja ehitusvigade hulk väheneb
• Ehituse maksumus väheneb
 


Tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseadus (muutus kehtetuks 31.12.2002) sätestas, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema poolt koostatud ehitusprojektid. Sealjuures ei täpsustanud seadus, kas säilitamiskohustusel on ka ajaline piirang. Kehtiv ehitusseadus (jõustus 01.01.2003) sätestab, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat. Seega täpsustab kehtiv seadus säilitamiskohustuse ajalist kestvust.

Eeltoodu põhjal saab püstitada järgmise küsimuse. Kas dokumente, mis on koostatud projekteerimisettevõtja poolt aastatel 1995-2002 (tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivusaeg) peaks projekteerimisettevõtja säilitama ilma ajalise piiranguta või 7 aastat kehtiva ehitusseaduse järgi? Püstitatud küsimusele vastamisel peaks arvestama alljärgnevat.

Esmalt väärib mainimist, et kehtiva ehitusseaduse rakendussätetes säilitamise kohustuse regulatsiooni muutumise asjaolu ei täpsustata. See tähendab, et ei kehtestata eraldi reegleid enne seaduse jõustumist koostatud dokumentide säilitamise kohta võrreldes kehtiva seadusega.

Alljärgnevalt analüüsitakse nii kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseaduse asjakohaseid sätteid ning lõpuks vastatakse eespool püstitatud küsimusele.



 

11. juunil 2010 toimus Riias, Läti Vabariigis Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode (arhitekti- ja inseneribüroode) liitude  esindajate kohtumine. Kohtumisest võtsid osa Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude tegevdirektorid ning Läti projekteerimisbüroode juhid. Eestist osales kohtumisel Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.



                         Eesti projekteerijad valgevenemaad avastamas

Projekteerimisettevõtjate (arhitekti–ja inseneribüroode) õppereis ekspordi edendamiseks Minski, Valgevene Vabariiki toimus 25-28.05.2010.

Minskis ümarlauanõupidamisel arutleti teemal ”Valgevene Vabariigi seadusandluse erisused ehituse ja projekteerimise sfääris, üleminek Euroopa standarditele (Eurokoodeksitele)“.

Ümarlauanõupidamisest võtsid osa Valgevene Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt, Mosstroikomplekt, Stroikonsaltprojekt, Ehituskompleks, C Pluss, Stroimajandus, Giproselstroi, Ülevabariigiline Ehitusleht, jt). Kohtuti erinevate projekteerimisega tegelevate organisatsioonidega (Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt), külastati Valgevene Arhitektide Liitu ja projekteerimisfirmat Minskprojekt, peeti nõu Eesti Vabariigi esindaja härra Harry Lahteini, advokaadibüroo Soraineni ning Minski Eesti Äriklubi liikmetega.


Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas oma liikmetele 22.10.2009 töövisiidi Paldiski, kus 25 ehitiste kavandajat/projekteerijat (arhitekti ja inseneri) külastasid kaasaegsel tehnoloogial põhinevat teraskonstruktsioonide valmistamisjärgset kuumtsinkimise tehast arenevas Paldiski Tehnopargis.

Kuumtsinkimistehases Zincpot tutvustasid Peeter Poolake (tegevjuht) ja Jussi Ustal (tootmisjuht), ehitiste kavandajatele nii tehase tööd kui ka tehti ekskursioon tehases.

Zincpot tehase projekteerimistööd teostati Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe OÜ ning Inseneribüroo Märt Mõttus OÜ poolt. Ehituse peatöövõtja oli AS Koger & Partnerid. Tehases on kasutusel maailma kaasaegseim tipptehnoloogia kuumtsinkimise tööstusharule. Tehnoloogia on valmistatud ning paigaldatud Austria (Körner KVK, Scheuch), Saksamaa (Scheffer) ning Norra (C.H. Evensen) firmade poolt.

Tehase juhtkonna jututeemad arhitektide ja inseneridega olid järgmised:
- Tänapäevane kuumtsinkimine (tipptehnoloogia, protsessi juhtimine, töötaja- ja keskkonnasõbralikkus);
- Tsingitavale terasmaterjalile ja konstruktsioonidele esitatavad nõuded;
- Kuumtsinkimise standardid ja kvaliteet;
- Kuumtsingitud konstruktsioonide värvimine (vedel- ja pulbervärvidega), Tikkurila katsetulemused;
- Zincpoti teenused, koostööparnerid jne.

Ehitiste kavandajad leidsid, et Zincpot tehase (www.zincpot.ee) külastus oli huvitav ja vajalik, samuti nenditi et ehitiste kavandajate ja tehase edasised kontaktid on võimalikud, kuna kvaliteetne toodang ja rahulolev klient on mõlemale oluline.

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor