13 Jaanuar 2011

Eesti Projektbüroode Liit korraldas 17. veebruaril 2011 riigihangete teemalise seminari, kus võrreldi Eesti ja Soome olukorda selles osas.

Seminarile olid kutsutud arhitekti- ja inseneribürood, suuremad ehitusfirmad, vastavad erialaliidud, ministeeriumid (MKM, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, jt), suuremad tellijad (suuremad linnad, Riigi Kinnisvara AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maanteeamet, EAS, KredEx).

Loe edasi...

19 Oktoober 2010

EKEL soovitused FIDIC lepingutingimuste kasutamiseks

EKEL on seisukohal, et Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt väljatöötatud standardsete lepingutingimuste kasutamine tagab maksimaalselt nii Tellija kui ka Töövõtja huve. Samas peab praeguses majandusolukorras pöörama erilist tähelepanu FIDIC lepingutüübi õigele valikule. FIDIC lepingute järgi konsultatsiooni- ja ehitusprojektide elluviimist on võimalik efektiivsemaks muuta läbi tööde läbiviimiseks kasutatavate lepingutüüpide valiku.

Seoses FIDIC lepinguvormide kasutamisega on erinevate hangete puhul esile kerkinud küsimused millisel juhul kasutada Seadmestamise ja projekteerimise-ehitamise töövõtu tingimusi (nn kollane raamat) ja millisel juhul Ehitustöövõtulepingu tingimusi (nn punane raamat). Nimetatud kahe lepingutingimuste erinevus seisneb selles, et kui esimesel juhul Töövõtja koostab ehitusprojekti ja teeb selle alusel ka seadmestamise ja ehitustööd, siis teisel juhul teeb Töövõtja ehitustööd tellija poolt etteantud ehitusprojekti alusel. Kollase raamatu puhul saab projekti ellu viia ühe hankega, punase raamatu puhul tuleb üldjuhul läbi viia kaks hanget. Eestis on enamkasutatav olnud nn kollane FIDIC, kuna tellijad eelistavad väiksemat hangete arvu (lühemat projekti perioodi) ja koguvastutuse ning riskide projekteerimise- ja ehituskvaliteedi eest jätmist ehitustöövõtjale. Punase FIDIC-u kasutamise populariseerimiseks tuleb ühelt poolt ära kasutada tema eelised kollase FIDICu ees (tellija soovide parem arvestamine, madalam hind) ja teiselt poolt kasutada ära olemasolevad võimalused projekteerimise ja ehitushankesse jõudmise ajavahemiku minimiseerimiseks. Ajavõit kollase FIDIC vormi kasutamisega võib olla näiline, juhul kui vajalik hulk eeltöid on tegemata jäetud.

Miks eelistada nn punast raamatut kollasele:
- ehitustööde maksumus kujuneb ehitusprojekti alusel, mis jätab pakkujatele vähem hälbevõimalusi hinnas, st tellija saab adekvaatsemalt hinnata töövõtjate pakkumisi, mis ei erine ebamäärasuste tõttu hinnas kordades. Samuti võib eeldada, et pakkumised ei sisalda „varu“, mis võib olla põhjustatud ebamäärasusest ja soovist maandada riske;
- konsultantidel puudub huvi madalakvaliteediliste materjalide ja seadmete lülitamiseks projektlahendustesse;
- konsultantide poolt ettevalmistatud ehitusprojekt on põhjalikult läbi mõeldud ja arvestab ka tekkivaid ekspluatatsioonikulutusi (tasuvusanalüüs). Reeglina, kui riigihankemenetluses eelistatakse odavaimat hinda, ei pöörata tähelepanu hilisematele ekspluatatsioonikuludele;
- konsultantide töö väärtustamine ja (seadmetarnijatest) sõltumatute tehnoloogiliste lahenduste garanteerimine;
- Töövõtjate hinnasurve projekteerimis-ehitustöövõtu puhul konsultantidele on suur ja põhjustab konsultantide ahistamist ning ebatervet konkurentsi;
- Töövõtjate poolt pakutav tehnoloogiline lahendus ei pruugi tellijaid rahuldada, mis viib hanke venimiseni ja võimaliku katkestamiseni seoses reaalse tööde kallinemisega.
Kollase raamatu kasutamisel tuleb enne ehitustöövõtu alustamist kindlasti tellida kriitilises mahus konsultatsiooni-projekteerimise töid ehitusettevõtjatest ja seadmetarnijatest sõltumatutelt konsultantidelt. Seda selleks, et hanke käigus ei tekkiks üllatusi, mis mõjutaksid hinda ja ehitusperioodi pikkust ebasoodsas suunas.

Kriitiline maht objektide ja rajatiste konsultatsiooni-projekteerimistöid peaks sisaldama:
- tasuvusuuringut;
- erinevate tehnoloogiliste lahenduste võrdlust;
- reoveepuhastite ja veetöötlusjaamade tehnoloogilist projekti (konkreetsele objektile konkreetses kohas töötatakse välja sobivaim lahendus);
- reoveepuhastite ja veetöötlusjaamade eelprojekte vastavalt valitud tehnoloogilisele lahendusele;
- pumplate dimensioneerimist ja eelprojektide koostamist;
- VK võrkude modelleerimist ja eelprojektide koostamist;

FIDIC erineva lepinguformaadi kasutamisel on tark analüüsida ka majanduskeskkonnast tulenevat mõju erinevate lepingutüüpide kasutamisel.

Eelistades langevas turusituatsioonis kollast raamatut, püütakse ehitustöövõtjate poolt leida väga odavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aga hilisemas ekspluatatsioonis osutavad väga hoolduskulukaks ja pahatihti ka mittetöötavaks. Samas on tellijatel väga raske Töövõtjatega argumenteerida, sest reeglina on materjalid ja seadmed sertifitseeritud ja nende kasutamine lubatud. Tavapäraselt tulevad mitte kõige sobivamad lahendused just seadmetarnijatelt, kelle soov on müüa oma tooteid ja tehnoloogiaid arvestamata optimaalsete vajadustega ka konkreetse projektiga. Lisaks sellele on kollase FIDICU kasutamisel oluline lisakoormus ja tellijatele lisakulu, sh Insenerile läbi selle, et Töövõtjate poolt pakutavad lahendused tuleb hoolikalt läbi vaadata ja tausta uurima enne heakskiidu andmist. Selleks on sageli vaja kaasata erinevate erialade eksperte ning harvad pole ka juhused kus eksperdid pakuvad välja lahendusi, kuid millega oleks pidanud tegelema enne ehitustöövõtjaga lepingu sõlmimist.

 

19 Oktoober 2010

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas 15. oktoobril 2010 FIDIC lepingutingimusi käsitleva seminari Eesti Rahvusraamatukogus.
Pressiteade 19.10.2010

Seminaril esitatud teemad ja ettekanded olid eriti põnevad tänaste riigihangete läbiviimise valguses. Seminaril esinesid: Agris Peedu Rahandusministeeriumist,  DR Peter Boswell Insenerkonsultantide Rahvusvahelisest Föderatsioonist (FIDIC), professor Roode Liias TTÜ-st ja ekspert Tiit Masso.

Lisaks ettekannetele esitleti uut eestikeelset FIDIC Nõustamisteenuste juhendit (Hoonete ehitus).

FIDIC Nõustamisteenuste juhendis kirjeldatu aitab insenerkonsultantide (projekteerijate) pakutavatest teenustest. paremini aru saada. Juhendi koostamise eesmärgiks oli luua alus nende teenuste sobivaks piiritlemiseks, rakendamiseks ja võrdlemiseks.

Ekspert Tiit Masso tõi välja FIDIC Nõustamisteenuste juhendi tulemitena järgmist:
• Projekteerija (nõustaja) töömaht suureneb
• Nõustamisteenuse maksumus suureneb
• Nõustamisteenus muutub kvaliteetsemaks
• Projekti- ja ehitusvigade hulk väheneb
• Ehituse maksumus väheneb
 

Loe edasi...

11 November 2010

Tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseadus (muutus kehtetuks 31.12.2002) sätestas, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema poolt koostatud ehitusprojektid. Sealjuures ei täpsustanud seadus, kas säilitamiskohustusel on ka ajaline piirang. Kehtiv ehitusseadus (jõustus 01.01.2003) sätestab, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat. Seega täpsustab kehtiv seadus säilitamiskohustuse ajalist kestvust.

Eeltoodu põhjal saab püstitada järgmise küsimuse. Kas dokumente, mis on koostatud projekteerimisettevõtja poolt aastatel 1995-2002 (tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivusaeg) peaks projekteerimisettevõtja säilitama ilma ajalise piiranguta või 7 aastat kehtiva ehitusseaduse järgi? Püstitatud küsimusele vastamisel peaks arvestama alljärgnevat.

Esmalt väärib mainimist, et kehtiva ehitusseaduse rakendussätetes säilitamise kohustuse regulatsiooni muutumise asjaolu ei täpsustata. See tähendab, et ei kehtestata eraldi reegleid enne seaduse jõustumist koostatud dokumentide säilitamise kohta võrreldes kehtiva seadusega.

Alljärgnevalt analüüsitakse nii kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseaduse asjakohaseid sätteid ning lõpuks vastatakse eespool püstitatud küsimusele.

Loe edasi...