12 Märts 2008

05.03.2008 kohtusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada ehitusseaduse kitsaskohti ja EPBL ettepanekuid seaduse kaasajastamiseks.
Selgus, et ehitusseadusele tehakse käesoleval ajal ainult iluravi ja toimub turu toimimist takistavate kitsaskohtade kordaseadmine ning kõige kriitilisemate probleemide lahendamine. Justiitsministeeriumi koordineerimisel on alustamas kodifitseerimise töögrupp, kes vaatab üle kogu ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse, eesmärgiga järgmise aasta suveks kirjutada ehitusseaduse ja planeerimisseaduse ümber üheks ehitus-planeerimisseadustikuks.
Lisaks ehituseadusele arutati hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ja sertifikaatide, MTR-i ja kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi, ehitusaluste pindade arvutamise metoodika ja GIS koordinaatide temaatikaga seonduvat.

13 Märts 2008

10.03.2008 kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) esindajad, et arutada kellel on õigus projekteerida ehk kutsekvalifikatsiooniga seonduvat, ehitus- ja planeerimisseaduse küsimusi ning koostööd ehitusliku projekteerimise alal.
Nõupidamisel tõdeti, et oluline on tegeleda õigusloomega, mured on meil ühised ja neid tuleb jatkuvalt üheskoos arutada. Ehitusliku projekteerimise seadusandlus peaks olema korrastatud ja üheseltmõistetav. Et teada saada, mis Eesti riigis ehitus ja planeerimisvaldkonna seadusandluse korrastamisega tegelikult toimub, koostatakse ühiskiri justiitsministeeriumile.
Nõupidamisel osalejad soovivad teada saada ka seda, miks on vajalik teha kõike mida Euroopa Liit tahab? Näiteks, riigihankeseaduses ei ole kusagil mainitud projekteerimist kui tegevusvaldkonda – osa protsessist on tehtud olematuks ja see on tulnud Euroopa Liidust.
Üks murettekitav probleem on ehitusliku projekteerimise seadusloome, teine see, et meil puuduvad ehitusnormid. Eurokoodeksite järgi küll projekteeritakse, kuid lisaks on standardid, mida võetakse kui kokkuleppelisi norme. Standardid ei ole vabalt kättesaadavad ja neid käsitletakse normidena, mis ei ole õige. Kohalike omavalitsuste ametnikud eeldavad standarditest kinnipidamist ja on standardid seadustanud. Iga kohalik omavalitsus teeb oma määruse ehitusloa taotlemiseks. Eesmärgiks peaks aga olema, et ehituslik projekteerimine toimiks kogu Eesti riigis ühtemoodi.

21 Jaanuar 2008

2007. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Projektbüroode Liidu tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel läbi Eesti projekteerimisturu uuringu.
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti projekteerimisturust, selle probleemidest ja arenguperspektiividest. Terviklikud käsitlused ja ametlikud andmeread Eesti projekteerimisturu kohta seni puudusid. Projekteerimisturg väärib tähelepanu ka põhjusel, et viimastel aastatel on see olnud kiire ehitustegevuse kasvu ja seega ka eduka majanduskasvu üheks oluliseks tagajaks.
Uuringus käsitleti projekteerimisturuna arhitektuurset ja ehituslikku insener-tehnilist projekteerimist ja nõustamist, linnaplaneerimist ning maastikuarhitektuuri. Analüüs tugineb erinevatele ametlikele andmeallikatele (Äriregister, Statistikaamet jt), samuti EKI poolt läbi viidud projekteerimisfirmade küsitlusele.
Uuringu andmeil on ligi 500-s projekteerimisturu ettevõttes hõivatud üle 2000 töötaja. Realiseerimise netokäive projekteerimisturul ulatus 2005. aastal 1,4 mld kroonini, 2006. aastal tõenäoliselt ligikaudu 1,7 mld kr ja 2007. aastal ligi 2 mld kroonini. 2005-2007 olid projekteerimisturu kiire kasvu aastateks.
Regionaalselt paiknevad projekteerimisettevõtted võrdlemisi Tallinna-keskselt. Tallinnas ja Harjumaal asus 72%, Tartumaal 12%, Pärnumaal 5%, ülejäänud maakondades kokku 11% ettevõtetest. 88% ettevõtetest tegutses maakonnakeskustes.
Uuring näitas, et arhitekti- ja inseneribüroode näol on tegemist valdavalt väikeste ettevõtetega. Nn rea keskmine (mediaanne) arhitekti- või inseneribüroo on 2 töötaja ja alla 1 mln kroonise käibega (0,8 mln kr). Vaid 53 ettevõtet (11%) on 10 või enama töötajaga, kuid neis on hõivatud 52% töötajaist, nad andsid 55% käibest ja ligi poole kasumist.
Eesti projekteerimisettevõtete tugevaiks külgedeks on professionaalne kaader, hea tehnoloogiaalane pädevus, pidev enesetäiendamine ja tehnilise taseme täiustamine, hea loominguline potentsiaal.
Ettevõtete küsitlus näitas, et nõudluse kasvuga viimastel aastatel on kaasnenud terav tööjõupuudus, vajalik oleks noorte spetsialistide riikliku koolitustellimuse suurendamine. Projekteerimisala spetsialistide vähesus on häirivaks teguriks 84% ettevõtetele. Negatiivselt mõjutavad projekteerimisfirmasid ka liigne bürokraatia ja ärihuvide domineerimine heade projekteerimistavade üle, samuti normatiivdokumentide halb kättesaadavus.
Arengueelduste realiseerumine lähiaastatel sõltub üldisest majandusolukorrast. Eeldatavasti jätkub nõudluse kasv mitteeluhoonete ja eriti rajatiste projekteerimisele, samuti planeerimisele, vaid elamute projekteerimise nõudlus võib ajutiselt väheneda. Tõenäolisest tiheneb konkurents nii Eesti kui ka välisettevõtetega.

25 November 2007