Tagasi
Uudised
Kõik uudised
- 11.11.2010 FIDIC lepingutingimuste kasutamise soovitused FIDIC kodulehekülg: https://fidic.org/ FIDIC trükised Ingliskeelsed FIDIC trükised digitaalsel kujul FIDICu raamatupoes Eestikeelseid FIDIC trükiseid saab digitaalsel kujul osta FIDICu raamatupoest Lepingu lühivorm (1999 versioon, roheline FIDIC): https://fidic.org/books/short-form-contract-1st-ed-1999-green-book?id=639Ehitustöövõtulepingu tingimused (1999, punane FIDIC) : https://fidic.org/books/construction-contract-1st-ed-1999-red-book?id=644Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks (1999, kollane FIDIC) : https://fidic.org/books/plant-and-design-build-contract-1st-ed-1999-yellow-book?id=645 Trükisena (raamatu kujul) saab eestikeelsetena EKELi kontorist osta: FIDICu juhend konsultandi valimiseks (teine väljaanne, 2013) 60 eur + KMTellija/konsultandi teenuste näidiskokkulepe (1998 sinine vihik, 50 eur + KM)Nõustamisteenuste juhend (hoonete ehitus, 2009) 60 eur + KMTöövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks (1999, kollane FIDIC, 100 eur + KM) EKEL soovitused FIDIC lepingutingimuste kasutamiseks EKEL on seisukohal, et Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt väljatöötatud standardsete lepingutingimuste kasutamine tagab maksimaalselt nii Tellija kui ka Töövõtja huve. Samas peab praeguses majandusolukorras pöörama erilist tähelepanu FIDIC lepingutüübi õigele valikule. FIDIC lepingute järgi konsultatsiooni- ja ehitusprojektide elluviimist on võimalik efektiivsemaks muuta läbi tööde läbiviimiseks kasutatavate lepingutüüpide valiku. Seoses FIDIC lepinguvormide kasutamisega on erinevate hangete puhul esile kerkinud küsimused millisel juhul kasutada Seadmestamise ja projekteerimise-ehitamise töövõtu tingimusi (nn kollane raamat) ja millisel juhul Ehitustöövõtulepingu tingimusi (nn punane raamat). Nimetatud kahe lepingutingimuste erinevus seisneb selles, et kui esimesel juhul Töövõtja koostab ehitusprojekti ja teeb selle alusel ka seadmestamise ja ehitustööd, siis teisel juhul teeb Töövõtja ehitustööd tellija poolt etteantud ehitusprojekti alusel. Kollase raamatu puhul saab projekti ellu viia ühe hankega, punase raamatu puhul tuleb üldjuhul läbi viia kaks hanget. Eestis on enamkasutatav olnud nn kollane FIDIC, kuna tellijad eelistavad väiksemat hangete arvu (lühemat projekti perioodi) ja koguvastutuse ning riskide projekteerimise- ja ehituskvaliteedi eest jätmist ehitustöövõtjale. Punase FIDIC-u kasutamise populariseerimiseks tuleb ühelt poolt ära kasutada tema eelised kollase FIDICu ees (tellija soovide parem arvestamine, madalam hind) ja teiselt poolt kasutada ära olemasolevad võimalused projekteerimise ja ehitushankesse jõudmise ajavahemiku minimiseerimiseks. Ajavõit kollase FIDIC vormi kasutamisega võib olla näiline, juhul kui vajalik hulk eeltöid on tegemata jäetud. Miks eelistada nn punast raamatut kollasele: - ehitustööde maksumus kujuneb ehitusprojekti alusel, mis jätab pakkujatele vähem hälbevõimalusi hinnas, st tellija saab adekvaatsemalt hinnata töövõtjate pakkumisi, mis ei erine ebamäärasuste tõttu hinnas kordades. Samuti võib eeldada, et pakkumised ei sisalda „varu“, mis võib olla põhjustatud ebamäärasusest ja soovist maandada riske; - konsultantidel puudub huvi madalakvaliteediliste materjalide ja seadmete lülitamiseks projektlahendustesse; - konsultantide poolt ettevalmistatud ehitusprojekt on põhjalikult läbi mõeldud ja arvestab ka tekkivaid ekspluatatsioonikulutusi (tasuvusanalüüs). Reeglina, kui riigihankemenetluses eelistatakse odavaimat hinda, ei pöörata tähelepanu hilisematele ekspluatatsioonikuludele; - konsultantide töö väärtustamine ja (seadmetarnijatest) sõltumatute tehnoloogiliste lahenduste garanteerimine; - Töövõtjate hinnasurve projekteerimis-ehitustöövõtu puhul konsultantidele on suur ja põhjustab konsultantide ahistamist ning ebatervet konkurentsi; - Töövõtjate poolt pakutav tehnoloogiline lahendus ei pruugi tellijaid rahuldada, mis viib hanke venimiseni ja võimaliku katkestamiseni seoses reaalse tööde kallinemisega. Kollase raamatu kasutamisel tuleb enne ehitustöövõtu alustamist kindlasti tellida kriitilises mahus konsultatsiooni-projekteerimise töid ehitusettevõtjatest ja seadmetarnijatest sõltumatutelt konsultantidelt. Seda selleks, et hanke käigus ei tekkiks üllatusi, mis mõjutaksid hinda ja ehitusperioodi pikkust ebasoodsas suunas. Kriitiline maht objektide ja rajatiste konsultatsiooni-projekteerimistöid peaks sisaldama: - tasuvusuuringut; - erinevate tehnoloogiliste lahenduste võrdlust; - reoveepuhastite ja veetöötlusjaamade tehnoloogilist projekti (konkreetsele objektile konkreetses kohas töötatakse välja sobivaim lahendus); - reoveepuhastite ja veetöötlusjaamade eelprojekte vastavalt valitud tehnoloogilisele lahendusele; - pumplate dimensioneerimist ja eelprojektide koostamist; - VK võrkude modelleerimist ja eelprojektide koostamist; FIDIC erineva lepinguformaadi kasutamisel on tark analüüsida ka majanduskeskkonnast tulenevat mõju erinevate lepingutüüpide kasutamisel. Eelistades langevas turusituatsioonis kollast raamatut, püütakse ehitustöövõtjate poolt leida väga odavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aga hilisemas ekspluatatsioonis osutavad väga hoolduskulukaks ja pahatihti ka mittetöötavaks. Samas on tellijatel väga raske Töövõtjatega argumenteerida, sest reeglina on materjalid ja seadmed sertifitseeritud ja nende kasutamine lubatud. Tavapäraselt tulevad mitte kõige sobivamad lahendused just seadmetarnijatelt, kelle soov on müüa oma tooteid ja tehnoloogiaid arvestamata optimaalsete vajadustega ka konkreetse projektiga. Lisaks sellele on kollase FIDICU kasutamisel oluline lisakoormus ja tellijatele lisakulu, sh Insenerile läbi selle, et Töövõtjate poolt pakutavad lahendused tuleb hoolikalt läbi vaadata ja tausta uurima enne heakskiidu andmist. Selleks on sageli vaja kaasata erinevate erialade eksperte ning harvad pole ka juhused kus eksperdid pakuvad välja lahendusi, kuid millega oleks pidanud tegelema enne ehitustöövõtjaga lepingu sõlmimist.
- 11.11.2010 FIDIC lepingutingimusi käsitlev seminar Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas 15. oktoobril 2010 FIDIC lepingutingimusi käsitleva seminari Eesti Rahvusraamatukogus. Pressiteade 19.10.2010 Seminaril esitatud teemad ja ettekanded olid eriti põnevad tänaste riigihangete läbiviimise valguses. Seminaril esinesid: Agris Peedu Rahandusministeeriumist, DR Peter Boswell Insenerkonsultantide Rahvusvahelisest Föderatsioonist (FIDIC), professor Roode Liias TTÜ-st ja ekspert Tiit Masso. Lisaks ettekannetele esitleti uut eestikeelset FIDIC Nõustamisteenuste juhendit (Hoonete ehitus). FIDIC Nõustamisteenuste juhendis kirjeldatu aitab insenerkonsultantide (projekteerijate) pakutavatest teenustest. paremini aru saada. Juhendi koostamise eesmärgiks oli luua alus nende teenuste sobivaks piiritlemiseks, rakendamiseks ja võrdlemiseks. Ekspert Tiit Masso tõi välja FIDIC Nõustamisteenuste juhendi tulemitena järgmist: • Projekteerija (nõustaja) töömaht suureneb • Nõustamisteenuse maksumus suureneb • Nõustamisteenus muutub kvaliteetsemaks • Projekti- ja ehitusvigade hulk väheneb • Ehituse maksumus väheneb
- 11.11.2010 Õiguslik arvamus projekteerimisettevõtja dokumentide säilitamise kohustuse kohta Tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseadus (muutus kehtetuks 31.12.2002) sätestas, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema poolt koostatud ehitusprojektid. Sealjuures ei täpsustanud seadus, kas säilitamiskohustusel on ka ajaline piirang. Kehtiv ehitusseadus (jõustus 01.01.2003) sätestab, et projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat. Seega täpsustab kehtiv seadus säilitamiskohustuse ajalist kestvust. Eeltoodu põhjal saab püstitada järgmise küsimuse. Kas dokumente, mis on koostatud projekteerimisettevõtja poolt aastatel 1995-2002 (tänaseks kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivusaeg) peaks projekteerimisettevõtja säilitama ilma ajalise piiranguta või 7 aastat kehtiva ehitusseaduse järgi? Püstitatud küsimusele vastamisel peaks arvestama alljärgnevat. Esmalt väärib mainimist, et kehtiva ehitusseaduse rakendussätetes säilitamise kohustuse regulatsiooni muutumise asjaolu ei täpsustata. See tähendab, et ei kehtestata eraldi reegleid enne seaduse jõustumist koostatud dokumentide säilitamise kohta võrreldes kehtiva seadusega. Alljärgnevalt analüüsitakse nii kehtetu planeerimis- ja ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseaduse asjakohaseid sätteid ning lõpuks vastatakse eespool püstitatud küsimusele.
- 04.11.2010 Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude kohtumine Riias 11. juunil 2010 toimus Riias, Läti Vabariigis Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode (arhitekti- ja inseneribüroode) liitude esindajate kohtumine. Kohtumisest võtsid osa Läti, Leedu ja Eesti projektbüroode liitude tegevdirektorid ning Läti projekteerimisbüroode juhid. Eestist osales kohtumisel Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor Mauno Inkinen.
- 04.11.2010 Projekteerimisettevõtjate õppereis Minski Eesti projekteerijad valgevenemaad avastamas Projekteerimisettevõtjate (arhitekti–ja inseneribüroode) õppereis ekspordi edendamiseks Minski, Valgevene Vabariiki toimus 25-28.05.2010. Minskis ümarlauanõupidamisel arutleti teemal ”Valgevene Vabariigi seadusandluse erisused ehituse ja projekteerimise sfääris, üleminek Euroopa standarditele (Eurokoodeksitele)“. Ümarlauanõupidamisest võtsid osa Valgevene Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt, Mosstroikomplekt, Stroikonsaltprojekt, Ehituskompleks, C Pluss, Stroimajandus, Giproselstroi, Ülevabariigiline Ehitusleht, jt). Kohtuti erinevate projekteerimisega tegelevate organisatsioonidega (Turunduse Rahvuslik Keskus, Valgevene Arhitektide Liit, Minskprojekt), külastati Valgevene Arhitektide Liitu ja projekteerimisfirmat Minskprojekt, peeti nõu Eesti Vabariigi esindaja härra Harry Lahteini, advokaadibüroo Soraineni ning Minski Eesti Äriklubi liikmetega.
- 06.07.2010 Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) külastas Zincpot tehast Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldas oma liikmetele 22.10.2009 töövisiidi Paldiski, kus 25 ehitiste kavandajat/projekteerijat (arhitekti ja inseneri) külastasid kaasaegsel tehnoloogial põhinevat teraskonstruktsioonide valmistamisjärgset kuumtsinkimise tehast arenevas Paldiski Tehnopargis. Kuumtsinkimistehases Zincpot tutvustasid Peeter Poolake (tegevjuht) ja Jussi Ustal (tootmisjuht), ehitiste kavandajatele nii tehase tööd kui ka tehti ekskursioon tehases. Zincpot tehase projekteerimistööd teostati Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe OÜ ning Inseneribüroo Märt Mõttus OÜ poolt. Ehituse peatöövõtja oli AS Koger & Partnerid. Tehases on kasutusel maailma kaasaegseim tipptehnoloogia kuumtsinkimise tööstusharule. Tehnoloogia on valmistatud ning paigaldatud Austria (Körner KVK, Scheuch), Saksamaa (Scheffer) ning Norra (C.H. Evensen) firmade poolt. Tehase juhtkonna jututeemad arhitektide ja inseneridega olid järgmised: - Tänapäevane kuumtsinkimine (tipptehnoloogia, protsessi juhtimine, töötaja- ja keskkonnasõbralikkus); - Tsingitavale terasmaterjalile ja konstruktsioonidele esitatavad nõuded; - Kuumtsinkimise standardid ja kvaliteet; - Kuumtsingitud konstruktsioonide värvimine (vedel- ja pulbervärvidega), Tikkurila katsetulemused; - Zincpoti teenused, koostööparnerid jne. Ehitiste kavandajad leidsid, et Zincpot tehase (www.zincpot.ee) külastus oli huvitav ja vajalik, samuti nenditi et ehitiste kavandajate ja tehase edasised kontaktid on võimalikud, kuna kvaliteetne toodang ja rahulolev klient on mõlemale oluline. Lugupidamisega, Mauno Inkinen Tegevdirektor
- 06.07.2010 Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) aastakonverents 2009 Londonis 13-16.septembril toimus FIDIC 2009 aastakonverents Londonis teemal "Globaalsed väljakutsed, jätkusuutlikud lahendused" (Global challanges. Sustainable solutions.). Konverentsi korraldaja oli Suurbritannia Insenerkonsultantide Liit (ACE). FIDIC konverentsist võttis osa ca 700 osavõtjat 80 riigist. Insenerkonsultandid arutasid globaalseid väljakutseid, mis seisavad ühiskonna ja ehitiste kavandajate ees, sh kliimamuutused, linnastumine, loodusressursside vähenemine, energia ja vee säästlik kasutamine, jm. Konverentsil arutleti kuidas ja milliseid jätkusuutlikke lahendusi nendele globaalsetele väljakutsetele suudaksid insenerkonsultandid välja pakkuda, sealhulgas mida saaksid selleks ära teha FIDIC, riikide rahvuslikud liidud ja firmad. Korduvalt rõhutati, et globaalne visioon nõuab õigete jätkusuutlike otsuste tegemist ja insenerkonsultandid peavad ühiskonda selleks aktiivsemalt suunama, kuna insenerkonsultandid kujundavad keskonda. Insenerkonsultantid peavad toimima otsustajate ja arvamusliidrite igapäevaste nõustajatena, pakkudes ühiskonnale ainult jätkusuutlikke ja kvaliteetseid teenuseid. Selleks soovitatakse rahvuslikel liitudel tõsta ehitiste kavandajate tase professionaalsemaks, arendada koostööd partneritega ja dialoogi valitsusega, vajadusel luua klastreid, tõsta jõuliselt esile tähtsaid ehitiste kavandajate küsimusi, jne. FIDIC 2009 konverentsist Londonis, samuti sellele eelnevast FIDIC liitude tegevdirektorite nõupidamisest ja konverentsile järgnenud FIDIC üldkoosolekust võttis osa Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevdirektor Mauno Inkinen. FIDIC 2009 konverentsi ettekannete ja kokkuvõtvate materjalidega on võimalik tutvuda FIDIC kodulehel, mida täiendatakse pidevalt, aadressil: http://www1.fidic.org/conference/2009/talks/ Märkus: Ehitiste kavandamine (projekteerimine) on maailma suurim intellektuaalne tööstusharu. Insenerkonsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon (FIDIC) loodi 1913. aastal ja föderatsiooni kuulub 85 rahvuslikku liitu 2 miljoni insenerkonsultandiga kogu maailmast, sh Eesti Projektbüroode Liit (EPBL). Oleme Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige. EPBLi kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusliku projekteerimisega tegelevat firmat 969 projekteerijaga, kusjuures EPBLi liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni. EPBL on sõltumatute projekteerimisettevõtete vabatahtlik ühendus. EPBL liikmeks on firmad (arhitekti- ja inseneribürood), kelle põhitegevuseks on ehituslik projekteerimine (ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine). EPBL on eestkosteorganisatsioon ja tema tegevus on suunatud kogu valdkonna arengule: - Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm) - Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm) - Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine. Without agreement at Copenhagen, engineers believe world faces starvation, poverty and war of resources Issued: 16 September 2009 Without agreement at Copenhagen, consulting engineers believe the world faces starvation, poverty and war over resources. To avert these disasters, at the FIDIC conference in London, earlier today; the world consulting engineering industry demanded a meaningful dialogue with governments. They also urged a conclusive agreement on carbon reduction levels between governments at the coming Copenhagen summit. ACE; the conference hosting member, has undertaken to lead the delivery of this agenda and work with other 85 member countries across the world to ensure we mobilise resources to building a sustainable future. Over the last three days, the consulting engineering community met in London at the FIDIC 2009 conference to discuss the answers to the world's problems. FIDIC intends to send an open letter to the governments attending Copenhagen that demands that they reach an agreement on climate change. The letter will also provide examples of how the industry can offer sustainable solutions to these global challenges. Nelson Ogunshakin, ACE Chief Executive and host of the FIDIC conference, said: "The last days have brought together over 700 consulting engineers from around the world who have proposed critical engineering solutions to these issues. Sustainability is the most important issue facing humanity. Failure to act now will condemn many generations to come to prolonged hardships." The severity of the problem was discussed, as well as the varied available solutions to climate change, water shortages and depletion of natural resources.
- 06.07.2010 Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) arvamus passiivmajadest Ajakirjas EHITAJA Nr 7/8 Juuli/August 2009 ilmus artikkel Tiit Massolt "Hoone soojakulu võimalused luubi all", milles oli juttu traditsioonilistest, tänapäeva nõuetele vastavatest ja soojasäästlikest elamutest, kuid ka passiivmajadest. Tiit Masso selgitas, et "passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%". Passiivmaja mõiste ei ole Eestis ära defineeritud, mistõttu igaüks saab sellest erinevalt aru. Pole harvad ka juhused kus kõlava passiivmaja nime all pakutakse ei tea mida. Kesk-Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias) on levinud nn passiivmaja standard, mille kohaselt kütteenergia, sh ventilatsiooni soojendamine, ei tohi olla suurem kui 15 kWh ruutmeetri kohta aastas, võtmata arvesse hoone kasutusotstarvet. Tihti ei ole sellise piirväärtuse saavutamine meie kliimas otstarbekas. Niikaua kui passiivmaja mõiste ei ole meil ära defineeritud, tuleks hämamine passiivmajade teemal Eestis ära lõpetada. Eesti tingimustes oleks mõistlik rääkida madala energiatarbega hoonetest. Tuleks lähtuda talupoja mõistusest, mitte tingimusteta järgida Kesk-Euroopa standardeid. Märkus: Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Vabariigis ehitusvaldkonna projekteerimis- ja konsultatsioonialal tegutsevate sõltumatute organisatsioonide vabatahtlik ühendus, mille põhikirjaliseks kohustuseks on projekteerimis-konsultatsioonitegevuse arendamine ja projekteerijate huvide kaitsmine nii sise- kui ka välisturul. EPBL on projekteerimisvaldkonna eestkosteorganisatsioon ja tegevus suunatud kogu valdkonna arengule: - Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm) - Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm) - Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine EPBL-i kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusalast projekteerimise-konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat (nii arhitekti- kui ka inseneribürood) 969 projekteerijaga, kusjuures EPBL liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni. EPBL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.
- 06.07.2010 EPBL pressiteade Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) 15. aastapäevale pühendatud üldkoosolek toimus 23.04.2009 Eesti Rahvusraamatukogus. Avakõnega esines Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Dr Erik Terk, kes teatas, et elame majanduskasvu eelsel ajal, kuid riigil terviklikku paketti käesoleva majanduskriisi vastu võitlemiseks ei ole ja plaani B samuti mitte. Ta selgitas võimalikke lahendus- ja kulude kärpimise variante. Uuest töölepinguseadusest rääkis Eesti Kaubandus.Tööstuskoja Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts, kes tundis jõustuvast Töölepingu seadusest rahulolu ja selgitas, et tööleping muutub osaks Võlaõigusseadusest (VÕS-ist) ja et see mida Töölepingu seadus ei keela, on lubatud. Liikmed tundsid suurt muret riigihangetel toimuvaga. Kehtiv Riigihangete seadus ei reguleeri ehitusliku projekteerimise turgu piisavalt ja isegi soodustab ebaausat konkurentsi. Praeguses olukorras on riigihangetel osalejad hakanud üksteise võidu pakkuma selliseid hindu, millega ei ole võimalik ehitisi nõuetele vastavalt projekteerida ega neid kvaliteetselt ehitada. Kuigi juba aastaid on olemas ja kasutusel hoonete projekteerimistöö sisu üheselt mõistetavalt kirjeldav Eesti Vabariigi standard EVS 811:2006 "Hoone ehitusprojekt", ei ole seda standardit projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena kasutusele võetud. Kahjuks on Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigihangete Amet aastaid konkreetselt põhjendamata tõrjunud EPBL-i ettepanekuid viia õigusaktidesse sisse nimetatud standard projekteerimispakkumiste töökirjelduse alusena. Nimetatud asutused ei ole selle turuvaldkonna reguleerimiseks midagi ette võtnud. Samale probleemile oleme korduvalt tähelepanu juhtinud. Jääb täiesti arusaamatuks kuidas firmadel on võimalik alapakkumiste korral üldse tegutseda ja töötajatele palka maksta! Palun kõikidel firmadel informeerida Eesti Projektbüroode Liitu (EPBL) ebaausast konkurentsist riigihangetel! Lugupidamisega, Mauno Inkinen Tegevdirektor